Servoajamid on kaasaegse liikumisjuhtimise oluline komponent ja neid kasutatakse laialdaselt automaatikaseadmetes, nagu tööstusrobotid ja CNC-töötluskeskused. Eelkõige on vahelduvvoolu püsimagnetitega sünkroonmootorite juhtimiseks kasutatavad servoajamid muutunud uurimistööks nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Praegu kasutavad vahelduvvoolu servoajamite konstruktsioonid tavaliselt kolme-ahela juhtimisalgoritmi, mis põhineb voolu, kiiruse ja asukoha vektorjuhtimisel. Selle algoritmi kiiruskontuuri õige disain mängib kogu servojuhtimissüsteemi toimimises üliolulist rolli, eriti kiiruse reguleerimise osas.
Servoajami kiirusahelas on mootori rootori pöörlemissageduse reaalajas mõõtmise täpsus- ülioluline kiiruse reguleerimisahela dünaamiliste ja staatiliste omaduste parandamiseks. Mõõtmistäpsuse ja süsteemi maksumuse tasakaalustamiseks kasutatakse kiirusanduritena üldjuhul inkrementaalseid fotoelektrilisi kodeerijaid ning vastav üldkasutatav kiiruse mõõtmise meetod on M/T meetod. Kuigi M/T meetod pakub teatud mõõtetäpsuse taset ja laia mõõtmisvahemikku, on sellel omad puudused, mis hõlmavad peamiselt järgmist: 1) kiiruse mõõtmise tsükli jooksul tuleb tuvastada vähemalt üks täielik koodri impulss, mis piirab väikseimat mõõdetavat kiirust; 2) kiiruse mõõtmiseks kasutatavat kahte juhtimissüsteemi taimerit on keeruline rangelt sünkroniseerida, mistõttu ei ole võimalik tagada mõõtmistäpsust suurte kiiruste kõikumiste korral. Seetõttu on seda kiiruse mõõtmise meetodit kasutavatel traditsioonilistel kiirusahelate konstruktsioonidel raskusi servoajami kiiruse jälgimise ja juhtimise tõhususe parandamisega.
